AS Äripäeva hommikuseminar: Suulise töölepingu võlud ja valud


9.septembril kl 9.30- 13.00 Tallinnas Sokos Hotel Viru Konverentsikeskuses.

Ettekandja: Tiit Kruusalu- keeruliseks läinud töösuhete ekspert ja lahtiharutaja.

Kahtlejatele, kes ei ole veel otsustanud, kas tasub seminarile tulla, üks teemakohane lugu:

Töötaja proovipäevale lubamisega on tööleping sõlmitud ja see võib tööandjale maksma minna töötaja 3,5 kuu palga.

Töötajate teadlikkuse tõus oma õigustest ja tööandjate kohustustest paneb viimaseid aina enam pingutama, et neil ei tekiks soovimatuid kulutusi.

Võtame näiteks töömees Peetri (andku tema nimekaimud mulle andeks!), kes on Töölepingu seaduse enda jaoks selgeks teinud ja otsustanud seadust kasutades hakata endale kerget raha teenima. Selleks leiab ta tööportaalide kaudu ametikoha, kus erilist kvalifikatsiooni ei nõuta ja pakub ennast tööle. Näiteks ehitusele abitööliseks. Kuna ettevõtja ei julge tundmatu kandidaadiga kohe töölepingut sõlmida, nõuab ta Peetrilt alustuseks mõne proovipäeva tegemist, millega viimane koheselt ka nõustub. Arvestades asjaolu, et Peetri  tegelik eesmärk ei ole jääda tegema madalapalgalist tööd, siis ta eriti ei pinguta. Lisaks suutis ta töövahendiks antud käru ära lõhkuda ja jättis lahtised soojustusvilla pakid vihma kätte. Pooleteistpäevase „proovimise“ järel saatis tööandja Peetri tulist kurja vandudes objektilt tasu maksmata minema.

Peeter pöördus töövaidluskomisjoni, nõudes ebaõnnestunud 1,5 proovipäeva eest hüvitiseks 3,5 kuupalga suurust hüvitist. Ta väitis, et temaga sõlmiti suuline tööleping, mis lõpetati ilma seadusest tuleneva aluseta ning katseajal nõutavat 15- kalendripäevast etteteatamise tähtaega rikkudes.

Töövaidluskomisjonis suutis Peeter Töölepingu seadusele tuginedes ära tõendada nii suulise töölepingu sõlmimise kui ka kokkulepitud palga suuruse, mis oli miinimumpalgast oluliselt kõrgem. Töövaidluskomisjon tegi Peetri poolt õigesti esitatud faktidele toetudes otsuse, mis oli tööandja jaoks ränk ja tundus ebaõiglane. Konsulteerides peale otsuse kättesaamist oma juriidilise nõustajaga, loobus tööandja siiski selle edasisest vaidlustamisest.

Peeter oli aga vahepeal jõudnud „edukalt“ käia veel kahes ettevõttes proovipäevadel ja esitanud nende ettevõtete vastu samuti avaldused töövaidluskomisjoni.

Mis läks siis valesti ja kuidas oleks saanud tööandjad hoopis Peetri panna vastutama lõhutud tööriistade ning rikutud materjalide eest?

Seda saab teada siis, kui registreerida ennast 9. septembril 2015.a toimuvale AS Äripäeva hommikuseminarile: Suulise töölepingu võlud ja valud.