Kuus nõuannet, kuidas vältida ebaausaid tööandjaid

19.02.16

Autor: Tiit Kruusalu – Toon selles artiklis välja kuus nõuannet, millele tähelepanu pööramine aitab vältida ebaausaid tööandjaid ja saamatajäänud palka.

Seekord ajendas mind kirjutama asjaolu, et kuigi seda aastat on olnud veel väga vähe, olen oma töös juba korduvalt kokku puutunud ebaausate tööandjatega, kelle äriplaaniks on töölepingut sõlmimata töötajate välismaale tööle meelitamine ja seejärel neile tasu maksmata jätmine. Kuna sotsiaalmeedias olen erinevate gruppide liige, kus vahendatakse tööotsimisi- pakkumisi, siis näen ka seal iganädalaselt tööpakkumisi, mis asja sisusse süvenemata panevad peas ohutuled vilkuma. Mõnedki korrad olen avalikest allikatest tööpakkujate tausta kontrollinud ja see on kahtluseid ainult süvendanud.

Kuidas kaitsta ennast ebaausa tööandja eest, selleks annan kuus soovitust.

1.soovitus: Väga olulist infot annab tööandja kohta E- krediidiinfo, veebiaadressil https://www.e-krediidiinfo.ee. Ilma sisselogimata on seal võimalik sisestada otsingusse tööpakkuja ärinimi ja vastuseks kuvatakse ettevõtte vanus, info selle kohta, kas tööandja on käibemaksukohuslane, eelmises kvartalis makstud riiklikud maksud ja tööjõumaksud.

Ettevõtte vanus annab meile mingisuguse pildi sellest, kuivõrd jätkusuutlik on tööandja. Mida kauem tegutsenud, seda tõenäolisemalt jääb ka püsima. Samas ei soovita hakata koheselt hingekella lööma värskelt loodud ettevõtetele, vaid analüüsida kõiki kogutud andmeid koos.

Kas ettevõte on käibemaksukohuslane? Kui ei ole käibemaksukohuslane, siis järelikult jääb tema aastakäive alla 16 000 €. Ilmselgelt tekitab sellisel juhul küsitavusi, millist palka on niisugune ettevõte võimeline jätkusuutlikult maksma. Muidugi ei saa välistada, et ettevõte on saanud head koostööpartnerid- lepingud ja toimubki tegevuse laiendamine, aga teisalt on võimalik, et palka plaanitakse maksta vähemalt osaliselt ümbrikus.

Riiklikud maksud, mida E- krediidiinfo näitab eelmise kvartali kohta, annavad juba täpsemalt aimu ettevõtte käibe suurusest. Enamalt jaolt tähendavad riiklikud maksud käibemaksu, mis on 20%, ehk üks viiendik käibest. Kui ettevõte on näidanud kvartalis näiteks 1500 € riiklikke makse, siis tema eeldatav käive on 5 x 1500= 7500 € kvartalis ja jagades selle kolmega, saame ühe kuu käibeks  2500 € kuus. Kui niisuguse käibega ehitusettevõtetes on juba tööl 4- 5 töötajat ja otsitakse veel kedagi juurde, siis tekitab see kahtlusi. Ümbrikupalga maksmise tõenäosus on igal juhul suur.

Tööjõumaksud, mida E- krediidiinfo näitab, annab aimu tööandja eelmise kvartali ametliku palgafondi suurusest. Sotsiaalmaks on 33% brutopalgast ja lihtne matemaatika näitab ära ettevõtte palgafondi suurusjärgu. Võrreldes seda eeldatava töötajate arvu ja riiklikest maksudest tuletatud ligikaudse käibega, annab see ettekujutuse, kas ettevõte maksab ausalt palka või „kombineerib- optimeerib“.

2.soovitus: Tööandja maksevõlgnevuse ja tausta kontrollimine Äriregistrist.

Eelkirjeldatud E- krediidiinfo lehelt leitud tööpakkuja Äriregistri number tuleb sisestada Äriregistri päringusse: https://ariregister.rik.ee/. Seal kuvatakse ettevõtte peamised andmed ja muuhulgas on  näha, osakapitali suurus, ning see, kas osakapital on sisse makstud. Kui ettevõte on juba üle aasta vana ja sissemakse siiani tegemata, siis see peaks tegema ettevaatlikuks. Tekib küsimus, kui pikaks ajaks on omanik(ud) ettevõtte eluiga planeerinud ja kuidas kavatsetakse tekkivate kohustuste täitmise eest vastutada?

Klõpsates ettevõtte nime peal, avaneb info ettevõtte maksevõlgnevustest või selle puudumisest ning ettevõttega seotud olulisematest dokumentidest. Võimalikesse maksevõlgnevustesse tuleks siiski suhtuda kriitiliselt ja vaadata, millal need tekkinud on ja kui suurelt. Ettevõtted peavad oma maksud deklareerima iga kuu 10. ja 20. kuupäevaks, aga nii mõnelgi väiksemal ettevõttel, kus raamatupidamist tehakse ise, võib tekkida mõnepäevane viivitus deklaratsioonide esitamisega. Iseenesest peaks selline viivitus muidugi ettevaatlikuks tegema, aga kui summad, arvestades ettevõtte üldiseid käibenumbreid, on tasakaalus ja asi piirdub ainult mõne päevaga, siis tuleks neid andmeid hinnata kogumis muude leitud näitajatega.

3.soovitus: Ettevõtte juhatuse liikmete tausta kontrollimine.

Olles juba Äriregistri eelkirjeldatud lehel, saab tasuta tellida kehtiva registrikaardi väljatrüki, kus on näidatud, kes on ettevõtte juhatuse liikmed. Kellegi salajane jälitamine ei ole seadusega lubatud, aga internetis leiduvad andmed on ju avalikud. Nii mõnegi juhatuse liikme nime sisestades võib välja tulla, et temaga seotud ettevõtted on jätnud töötajad raskesse olukorda. Samas ei peaks iga esmapilgul negatiivsena tunduvat uudist võtma koheselt absoluutse tõena vaid hinnata tuleks ka konteksti, millega seotult uudis välja tuli. Tean isiklikult mõndagi ettevõtjat, keda ka parimate kavatsuste juures on saatnud ebaõnn ja kes on vahepeal ise palgatööl käinud, et oma endistele töötajatele võlgnevused tasuda. Kellegi sapine netikommentaar kuskil foorumis niisuguse tööandja kohta ei peaks jääma teda igavesti saatma. Nii siin, kui edaspidi- internetist leitud andmeid kellegi kohta lugedes tuleks sellesse suhtuda kriitiliselt ja mitte rahulduda esmaselt leituga.

4.soovitus: Tutvu tööpakkuja kodulehega.

Koduleht on ettevõtte üks visiitkaartidest, mis annab tema tegemistest ja väärtustest infot. Koduleht loob ettevõttest teatava ettekujutuse ja aitab otsustada, kas siduda ennast selle tööandjaga.

5.soovitus: Guugelda tööpakkujat.

Palju infot tööpakkuja kohta annab firma nime sisestamine otsingumootorisse. Millega on ettevõte avalikkuse ees tegelenud, meediakajastused, klientide tagasiside, heategevused jne.

6.soovitus: Guugelda ettevõttega seotud isikuid

Kõikide ettevõttega seotud isikute valimatu guugeldamine on muidugi põhjendamatu. Aga kui kõigest eeltoodust siiski väheks jäi, siis miks mitte kontrollida mõne olulisema võtmeisiku tausta?

Kokkuvõtteks. Kõiki soovitusi järgides leitud andmeid tuleks püüda hinnata õiges kontekstis ja koos teiste leitud faktidega, mitte kiirustada kergekäeliste järelduste tegemistega. Enne, kui leitud negatiivset infot avalikult ja emotsionaalselt eksponeerida, tuletan meelde meie Põhiseadust, mille kohaselt ei tohi kedagi käsitleda süüdiolevana enne vastava kohtuotsuse jõustumist. Vastupidise käitumise korral võivad tagajärjed pöörduda enda vastu.

Lõpetuseks loodan, et käesolev artikkel vähendab nende inimeste hulka, kes sattuvad kokku ebaausate tööandjatega ja teiselt poolt, et ausatele tööandjatele jätkuks sellevõrra rohkem häid töötajaid- spetsialiste.